:14:03
Vabanda mind, Luce.
:14:13
Nurga taga oli üks sofist telestuudiost,
:14:17
kes naeris ja rääkis.
:14:19
Tüdruk eemaldus naerdes ning ei
hoolinud põrmugi õelast maailmast.
:14:25
Siis pinises plaat makist välja
ja kõrvale.
:14:29
Ja lühikese vaikusehetke jooksul,
enne kui järgmine tuli,
:14:32
hakkas ta järsku laulma.
:14:39
Ning hetkeks tundus,
oh mu vennad,
:14:42
nagu mõni suur lind oleks
lennanud piimabaari.
:14:45
Ja ma tundsin kõiki karvu oma lihast
:14:49
otsapeal seismas.
:14:51
Ja värinad ronisid ülespoole,
nagu aeglased, väiksed sisalikud
:14:56
ja siis jälle alla tagasi.
:14:58
Sest ma teadsin, mida ta laulab.
:15:01
See oli tükike suurepärasest Üheksandast,
kirjutatud Ludwig van poolt.
:15:13
Miks sa nii tegid?
:15:15
Selle eest, et oled kommeteta värdjas.
:15:17
Ilma igasuguste teadmisteta, kuidas
avalikkuse ees ennast ülal pidada.
:15:25
Mulle ei meeldi, et sa tegid,
mida sa tegid
:15:28
ja ma ei ole enam su vend
ega ei tahagi see olla.
:15:35
Vaata ette.
:15:37
Vaata sellega ette, kui sa tahad
jätkata eluga, mida sa soovid.
:15:44
Kerad!
:15:46
Väga hea, põrklevaid kerasid ka sulle!
:15:49
Ma kohtun sinuga sae või noa
või habemenoaga iga kell.
:15:53
Ma ei lase sul sihtida minu
puhta ilmaasjata.
:15:56
See vajab põhjust,
ma ei lepi sellega.