:54:03
Ärge naerge, kurat võtaks,
ärge naerge.
:54:07
Ma näen hingesid nagu teie omad,
:54:11
karjumas
:54:13
lõputus ja väljakannatamatus agoonias.
:54:17
Teie nahk,
:54:19
mädanemas ja koorumas.
:54:21
Tulekera keerlemas
:54:23
nende karjuvates soolikates
:54:26
Ma tean, jah, ma tean!
:54:36
Hea küll, me lõpetame lauluga 258
:54:39
vangide lauluraamatust.
:54:41
Ja olgu natuke austust, te kaabakad!
:54:46
Ma olin rändav lambuke.
:54:50
- Laulge, kurat võtaks!
- Mulle ei meeldinud aedik.
:54:53
Kõvemini!
:54:57
Mulle ei meeldinud mu karjuse hääl.
:55:02
Ma ei suutnud ennast kontrollida.
:55:08
Kõvemini!
:55:09
See ei olnud hingekosutav.
:55:13
Olles siin põrguaugus ja inimloomaaias
nüüd juba kaks aastat,
:55:17
olles julmade valvurite peksta ja tõugata
:55:20
ning kohates himurate pilkudega
kurjategijaid ja perverte,
:55:23
kes on valmis ilastama
:55:25
erutava noore poisi peale,
nagu teie jutustaja.
:55:34
See oli minu töö,
:55:36
aidata vangla vaimulikul
läbi viia pühapäevast teenistust.
:55:39
Ta oli suur, võimas ja turske värdjas.
:55:42
Aga ta oli minusse väga kiindunud,
kuna olin noor
:55:45
ning samuti väga huvitatud
Suurest Raamatust.